Postitused sildiga: 'tootearendus'

EsilehtTag: tootearendus

Innovatsioon – sõnakõlks või siiski …?

Eile tekkis ühe firmajuhiga vana ja kulunud arutelu teemal, kas innovatsioon on sõnakõlks või mitte. Pidev uuendamine ja uute võimaluste otsimine tundub nagu arukas, vajalik ja loogiline, aga kas Eestis on mingeid käega katsutavaid tulemusi, küsis ta.

Otsisin siis välja uuringud, mis Eestis tehtud on. Kuna midagi väga värsket ei ole, siis põhinevad allolevad numbrid mitte just kõige värskemalt analüüsil – 2007 aastal EASi poolt tellitud uuringul “Eesti ettevõtete innovaatilisus 2004-2006″, aga ma ei usu, et suur pilt väga oluliselt masu ajal muutunud on.

Mis sealt siis silma jäi? EASi kriteeriumite järgi võib ca pooli Eesti firmasid (48%) liigitada uuenduslikeks, nendest omakorda 40% (firmade koguarvust seega ca 19%) omavad tootearendusalaseid koostöölepinguid teiste firmade või ülikoolidega.

Kui võrrelda uuenduslike firmade tulemusi (arvestamata valdkondade erinevusi jmt) nende teistega, siis uuenduslike firmade kasum kasvas kahe aasta jooksul 2,14 korda rohkem (vastavalt 47% ja 22%), eksport 2,56 korda rohkem (41% ja 16%) ning käive töötaja kohta 1,72 korda rohkem (31% ja 18%).

Nelja enim välja toodud innovatsiooni takistava teguri seas kolm olid seotud rahaga:

  • liiga kallis (kas ärimudeli ebaselgus – ei tea kuidas raha tagasi teenida?);
  • rahastamisallikate nappus ettevõttes;
  • puudusid ettevõttevälised finantseerimisallikad.

Arengufond on oma tulevikustsenaariumide uuringus toonud välja, et meie ettevõtete seas valitseb kaks kurvakstegevat trendi:

  • madala tootlikkusega valdkonnas tegutsevad firmad maadlevad kasvavate kuludega ning on seetõttu omalaadses nõiaringis, kust ei saa välja kui jätkata seniseid tegevusi;
  • kõrge tootlikkusega firmad kasvasid eelkõige siseturu kiire kasvu, mitte uuenduslikkuse tõttu.

Mida siis teha?

  1. Võta aega ja mõtle läbi senised tegevusvaldkonnad ja tooted, proovi hinnata nende potentsiaali lähtuvalt konkurentsi-, turu- ja tarbijakäitumistrendidest. Alguses polegi vaja mingeid keerulisi metoodikaid või maatrikseid – arutage lihtsalt oma meeskonnas need asjad läbi.
  2. Korralda üks põhjalik ajurünnak (kasutades näiteks Ideemängu), et loovalt mõelda, millised oleks uued võimalused.
  3. Vaata mida EAS pakub – näiteks Klastriprogramm oma valdkonnas koostöö tegemiseks, Innovatsiooniosakute programm intellektuaalomandi kaitsmiseks, eksporditoetus välisturule müümiseks, tootearenduse toetus.
  4. Olen nõus kihla vedama, et kui oled eelmised punktid läbi töötanud, siis on sul päris hea ettekujutus olemas mida edasi teha ja kuidas uuendustest kasu lõigata.

Võta ühendust – heameelega tulen ja mõtlen ka kaasa!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


15
JUL
14

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Uuringud, ülevaated

Innovatsioonisõltlase abivahend grillhooajaks :-)

Foto NAGI's: Tuletikupikendi

Joonise leitud Kilplala maja seinalt :-)

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


11
JUL
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Öko-innovatsiooni rahastamisvõimalus

* ökograffity :-)

Sügisel avatakse Euroopa Liidu ökoinnovatsiooni programm, mis on suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõttetele. Programmi maht on 30 miljonit eurot. Programm toetab uute “roheliste” toodete ja tehnoloogiate turuletoomist ja edasist juurutamist ning programmi raames finantseeritakse kuni 50% projekti kogukuludest.

Projektide esitamise tähtaeg on 10. september 2009!

Programm on suunatud eelkõige organisatsioonidele, kes on välja töötanud keskkonnatoote või -teenuse, juhtimistava või toimingu ning oma olemasolu juba õigustanud, kuid mida mingil põhjusel veel ulatuslikult ei turustata. Programmi raames toetatakse eri sektorite öko-innovaatilisi projekte, mis aitavad vältida või vähendada keskkonnamõju või olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt ära kasutada.  Taotlusvoor keskendub järgmistele valdkondadele:

  • materjalide jäätmekäitlus (sorteerimine, uued jäätmekäitlusprotsessid jne),
  • ehitus (uuenduslikud ehitusmaterjalid, ehitusprügi sorteerimine, taaskasutamine,
  • jäätmekäitlus, innovatiivsed veesüsteemid),
  • toiduainetööstus (uued pakendid, efektiivsem veekasutus tootmises jne),
  • keskkonnasõbralik ettevõtlus ja arukas ostukäitumine (loodussõbralikud ostuotsused, energiasäästlik lähenemine, ettevõtte keskkonnasõbralik juhtimine jne).

Projektitaotlusi võivad esitada kõik tingimustele vastavad juriidilised isikud, ent täpsed taotlustingimused leiate siit või küsi üle siit.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


3
JUL
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Rahastamine

Jaanipäeva guerillaturundus

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


22
JUN
1

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon, Turundus

Tavaline käitumine = tavalised tulemused. Üllatus eksole?

Sattusin lugema Saatchi & Saatchi endise tegevdirektori Paul Arden´i raamatut “Ükskõik, mida mõtlete, mõelge vastupidi“. Seal on lugeda vähe, aga mõelda palju – raamatu tutvustus ütles, et see purustab ükskõik mille, mida olite harjunud mõtlema – isegi kui te ei teadnud, et seda mõtlesite :-). Ega iga hinna eest oponeerimine teab mis arukas ei ole. Aga kõik tema väited tasub kõrvade vahelt käbi lasta küll. Kahju ei tee.

Üks hea mõttekäik mis sealt meelde jäi – kujuta ette, et lähed ujuma. Alasti. Ja siis kui oled kaldast piisavalt kaugel, aga siiski madalas vees, näed kuidas kolleegid tulevad paadiga sinu poole. Nemad pole sind veel märganud. Mida teed? Paul Arden väidab, et enamus meist kataks kinni piirkonna kus kõht ja jalad korraga nime kaotavad. Instiktiivselt. Aga kui paljud kolleegid teid sealt piirkonnast ära tunnevad? Äkki peaks katsuma näo ära varjata? :-)

See on tegelikult vana jutt – on palju tegevusi, mida me teeme automaatselt ja ilma mõtlemata. Ja teeme neid nii nagu sajad tuhanded teised inimesed. See aga, väidab Arden, vähendabki oluliselt meie eduvõimalusi.

Mõned aastad tagasi pani Innovation Lab kirja 10 umbes analoogset soovitust, mida järgida kui tahate paremaid tulemusi saavutada. Ma hetkel ei leidnud seda linki üles, aga mõned meeldejäänud asjad on allpool kirjas. Vaata neid punkte ja mõtle oma organisatsiooni pale – kuidas on sul asjad korraldatud?

  1. Väldi lõpule viimist. Informatsiooni üleküllus ja turu võime kiirelt uusi tooteid luua, on loonud situatsiooni, kus iga toode peab olema natuke „pooleli”. Edukas toode peab olema valmis pidevateks muutusteks, täiendusteks, valmis reageerima uutele ettepanekutele. Sellise valmisolekuga saate ka lihtsalt, kiirelt ja odavalt kõrvaldada kõik võimalikud vead, mis toote juures ette võivad tulla.
  2. Rakenda tööle valed inimesed. Kas sinu personaliosakond on teinud tubli tööd ja välja töötanud testi vormid, mille abil hinnata inimeste sobivust oma ametikohale? Ühesugused testid paigutavad ametisse ühesuguseid inimesi, kes mõtlevad ja käituvad ühtemoodi. Kas siit tulevad kick-ass ideed? Võta normijärgsete töötajate sekka meelega neid inimesi, kelle mõttemaailm ei allu normidele ja kes toovad sisse uusi ja värskeid ideid.
  3. Ära mõtle liiga palju tulevikule. George Orwell uskus, et inimene saab ainult sellise tuleviku, nagu ise tahab. Liiga paljud inimesed arvavad, et tulevik on ainult mineviku pikendus. Targem on unustada nii minevik kui tulevik ja maksimaalselt kasulikult kasutada ära käesolev hetk. Leidub juba ka ettevõtteid, kes on loobunud eelarve kirjutamisest (äriplaan tehakse niikuinii enamus juhtudel vaid finantseerija jaoks, kahjuks), sest see seab liiga jäigad piirid ja limiidid sellele, mis juhtuma hakkab. Need ettevõtted on muudatuste ja kohandumise usku ning hoiavad ennast valmis muudatuste ja nõudmistega kaasa minema.
  4. Ole ettevaatlik juhtimisteooriate rakendamisega. Juhtimisteooriad luuaks mõne läbimurdvalt uuendusliku näite baasil, aga mitte kunagi vastupidi :-). Ja mida uut ja unikaalset saab õppida raamatust, mida müüakse üle maailma 500 000 eksemplari? Kõige paremad strateegiad ja  juhtimisteooriad on enda loodud straeetgia ja juhtimisteooria. Seega võta ka neid postitusi siin pigem käivitajatena, mitte tõena :-).
  5. Ära leiuta uusi tooteid. Juba aastal 1898 teatas Ameerika Patendiamet, et kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud :-). On üdini vale arusaam, et innovatsioon on millegi leiutamine, mida ei ole keegi kunagi varem näinud. Innovatsioon on eelkõige olemasolevale uue rakenduse leidmine. Kasutage oma aega ja energiat targalt ning kasutage ära olemasolevate toodete potentsiaal.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


25
MAY
0

Kategooriad: Inimesed, Loovus, ideed, innovatsioon

Ärimudeli arendamise eelsoojendus ehk 10 innovatsiooniõppetundi

Idris Mootee kirjutab oma blogis, et hoolimata sellest, et on kirjutatud sadu ja tuhandeid artikleid ja raamatuid uute ideede leidmise viisidest, on neist sageli vähe abi. Seda seepärast et tähelepanu alt on väljas kuidas nendest ideedest toimiv ärimudel välja võluda. Allolevatel slaididel võtab ta kokku, mis tema arvates on suurimad innovatsiooniga seotud väärarvamused.

Ega need polegi väga uudsed mõtted, aga hästi kokku võetud ja ma usun, et vajalikud põhimõtted, mida tasub aeg-ajalt üle sirvida. Vaimukas kah :-).

Ja veel – oleme juhtimisportaalis avaldanud ka Idrise mõtteid ja lugusid innovatsioonist. Üks mis mulle eriti meelde on jäänud oli järgmine. Viini helilooja Frank Schubert ammutas sageli muusikalist inspiratsiooni oma kohviveskist. Ta tõlgendas kohviveski kaootilisi helikõrgusi ja rütme muusikakäikudena. Kui ta kohvi jahvatades kuulis midagi „originaalset,“ läks ta otse klaveri juurde, et otsida üles noodid ja fraasid, mis meenutaksid kohviveskist kostunud helisid. Sellist kuulmist nimetavad psühholoogid kõla-assotsiatsiooniks. Nii et – otsi ideid igalt poolt. Näiteks kohviveskist :-).

10 Lessons of Innovation – Idris Mootee Keynote
View more presentations from Idris Mootee.
Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


21
MAY
0

Kategooriad: Ärimudel, Loovus, ideed, innovatsioon

Äri Godot´d oodates

Ega viimasel ajal ei lähe nädalatki kui keegi kuskil ei kirjutaks, et loovus ja innovatsioon on praegusest kriisist väljatulemise võti. Ma usun ka, et ainult kulude kärpimine ning senise tegevuse jätkamine firmat löögihoogu sättida ei aita.

EAS võimleb nagu jaksab – toetatakse ettevõtete tootearendust ning tehnoloogia arenduskeskuste käivitamist, loodud on innovatsiooniportaal IN, innovatsiooniosakud, ajakiri HEI ja palju muid toredaid asju. Kes aga vedu ei võta on ettevõtjad. Mitte et ettevõtja asjade uutmoodi tegemise vajadusest aru ei saaks – muidugi saab. Põhjused on mujal.

Eile arutlesime selle põhjuste üle ühe tippjuhiga ja jõudsime kahe põhjuseni, mis meid enamusi kimbutavad ning ei lase rahulikult loovad olla – ajapuudus ja (tühi?) lootus paremasse homsesse.

Me oleme võtnud omaks, et elutempo on läinud meeletuks võrreldes „vanade aegadega”. Futurist Patrick Dixon ütleb, et selle peamine põhjus on tohutus info hulgas, mis meile peale surub (muide – ühe nädala jagu New York Times´i pidavat sisaldama rohkem infot kui üle-eelmise sajandi inimene terve elu jooksul vastu võttis) ning sunnib meid kõigega kursis olema. Sest arvame, et vastasel juhul jääme elust ja ärist maha. Kuid kohustus kõigega kursis olla tekitab stressi ja tunde, et aega on vähe.

Ehk teisisõnu – kihutame autopiloodiga arvates, et nii peabki ja et kiirustamine ja valimatu konkureerimine ongi normaalse elukorralduse osa. Ma pole seda usku – pigem ma usun, et tark valib ise tempo, vähem targad kiirustavad kogu aeg ja on nö autopiloodil. Autopiloodi välja lülitamine on igasuguse loova mõtlemise tekkimise vältimatu eeldus, see pole ju uudis.

Kaks soovitust loovusele ruumi tegemiseks:

  1. Teadvusta endale Parkinsoni seadus: töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja. Kasutades raamatu „Neljatunnine töönädal” autor Timothy Ferrisse sõnu: olles hoolimata kümnetunnistest tööpäevadest ikka ajahädas, vähenda oma tööaega. See võimaldab keskenduda olulisele. Olen proovinud – toimib :-).
  2. Rutiini murdmine hakkab väikestest asjadest – sõida homme tööle uut teed mööda ja tee seda edaspidi vähemalt paaril päeval nädalas. Tom Peters soovitab minna näiteks R-Kioskisse, osta vähemalt viis ajakirja mida sa pole veel lugenud ja kuluta järgmine pool tööpäeva nende läbilugemiseks. Kaanest kaaneni. See lülitab välja, tekitab uusi seoseid, käivitab. Pole keeruline analoogseid tegevusi ise leida ning neid aeg-ajalt enda uuesti käivitamiseks teha.

Ahjaa, teine põhjus – lootus paremasse homsesse – no see läheb kokku pealkirjas mainitud Samuel Becketti näidendiga – usume ja ootame, et keegi või miski tuleb ja meie probleemid lahendab või et asjad laabuvad ise. Et ootame paremat homsest. Ega ei tule kedagi kui ise asja kätte ei võta ja muudatusi aktiivselt ellu ei kutsu ning ei juhi.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


19
MAY
1

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Steroididega ajurünnak – ajukirjutamine

Ajurünnakud on jube populaarsed või vähemalt on populaarne see, mida kõik ajurünnakuks kutsuvad :-). Bernard Nijstad Amsterdami ülikoolist viis aga läbi uuringud, kus selgus, et inimesed genereerivad üksi olles rohkem ideid kui grupis. Äripsühholoog Peter Heslin soovitabki grupil värsketele lahendustele tulemiseks kasutada alternatiivset võimalust – brainwriting´ut.

On palju põhjuseid miks klassikaline ajurünnak pole efektiivne, kaks peamist põhjust on sotsiaalne logelemine ja hirm. Sotsiaalne logelemine – sel ajal kui teised ideid loobivad on osadel väga kerge uusi lahendusi mitte otsida ja kui jutujärg nendeni jõuab, siis mõnda varasemat asja kommenteerida või öelda midagi, mis meil selle teema kohta ammu meeles mõlkunud.

Teine klassikaline ajurünnaku takistus on hirm – äkki keegi kostitab minu ideed negatiivse hinnanguga. Ja kui ei ütle, siis mõtleb ikkagi.

Brainwriting väldib neid karisid. Idee autorid soovitavad 6-3-5 mudelit: 6 inimest, 3 ideet inimese kohta 5 minuti jooksul. Ideede kirjutamise jaoks kasutatakse tabelit millel on kolm veergu ja 6 rida. Tabeli kohale kirjutatakse probleem.

Kui ajukirjutamine algab, siis anna igale persoonile üks selline leht ja las kirjutab viie minuti jooksul esimesse ritta oma kolm ideed. Siis annab ta oma lehe järgmisele edasi ja järgmise viie minuti jooksul täidetakse järgmine rida. Jätkatakse seni kuni kõik on kõikidele paberitele oma ideed kirjutanud. Ideid korrata ei tohi, aga olemasolevaid edasi arendada tohib, isegi peab. 30 minutiga genereerid nii 108 ideed, mis on uuringute põhjal 40% rohkem kui ajurünnaku puhul tavaliselt. Lihtne.

Nagu ikka peaks siis järgmine etapp olema ideede läbi arutamine ning parimate välja valimine.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


24
MAR
1

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Veidrik või kangelane?

Eile tekkis jõululauas üks huvitav tähelepanek selle kohta kuidas me inimeste töö tulemusi hindame. Nimelt jõudis jutt peale kingituste kätteandmist  võrdlemisi ebatavalise aruteluni - seltskond hakkas arutama, et kui hästi on kingitused pakitud :-). Mitte need, mis kinkekotis, vaid ikka need vanamoeliselt paberisse pakitud kingitused.

Oli üsna ootuspärane, et korrapärase kujuga kingitused olid nägusamad – paber polnud kortsus, oli ühtlaselt pingul jne. Kui aga vaadati ebakorrapäraseid pakke, siis leidsid “hindajad” üksmeelselt, et neid ongi raske pakkida ja pole hullu, et need nii nägusad välja ei näe. Ja et kellele seda paberit üldse vaja on? Ehk et hindamise alus muutus kui ülesanne oli raskem (ebakorrapärane kingituse kuju).

Samast fenomenist organisatsioonide näitel kirjutab mitme bestselleri („Nõusoleku turundus”, „Lilla lehm”)  autor Seth Godin. Nimelt väidab Godin, et läbikukkumist mingi idee või ülesande elluviimisel aktsepteeritakse vaid siis kui läbikukkuja üritas ellu viia tavalist keskpärast ideed (vt joonis). Idee oli sellisel juhul enamusele arusaadav ning ebaõnnestumine kirjutatakse selle arvele, et kõik asjad ei saagi õnnestuda. Hoopis hull on aga lugu kui läbikukkumine tabab „väljaspool raame” ideed, sellist läbikukkujat kipume me pidama veidrikuks. Et püüdis siin oma mingit imelikku ideed ellu viia, sellist mille kohta meie “teadsime” algusest peale, et see ei saagi õnnestuda.

Ajaloost on üks selline näide lasertehnoloogia leiutaja Charles Townes, keda tema kolleegid pidasid aastaid peale laseri leiutamist veidrikuks, kelle leiutis on tähtsusetu, nad ütlesid, et tegemist on lahendusega, mis otsib probleemi – teisisõnu nad ei näinud laserile mingit otstarvet. Dr Townes aga arvas teisiti. Vähesed viimase saja aasta jooksul ilmavalgust näinud leiutised on meie igapäeva elu muutnud nii palju kui lasertehnoloogia – seda kasutatakse väga erinevates kohtades alates DVD mängijatest kuni sõjatööstuseni. Dr Townes pälvis laseri leiutamise eest 1964-ndal aastal Nobeli auhinna.

Veidrikuks tembeldamine on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed ei julge uute ideede eest tulihingeliselt seista – meil on hirm läbikukkumise korral teistele veidrik tunduda. Seega – keskmised pragmaatilised inimesed, kes ei ole nii tugevad kui dr Townes ei võta riski hakata tegelema millegi tõeliselt uuega. Seda hakkavad tegema vaid väga tugevad inimesed. Kuidas see mõjub Sinu organisatsiooni tulemustele?

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


25
DEC
0

Kategooriad: Inimesed, Loovus, ideed, innovatsioon

Tootearendusest, ilma stereotüüpideta

Uuring “Innovaatiline tegevus Eesti ettevõtetes” toob järeldustes välja, et uuendamine Eesti ettevõtetes ei ole piisavalt kompleksne, seisnedes jätkuvalt valdavalt uute seadmete sisseostmises ja inimeste väljaõppes nende seadmetega töötamiseks. Lisatakse et ettevõtete innovatsiooni, eriti T&A-sse tehtud kulud olid jätkuvalt madalad ja ettevõtete koostöö ülikoolide ning uurimisasutustega puudutas vaid väga väikest osa ettevõtetest (ca 1%).

Parandamaks seda on EAS välja töötanud mitu programmi, näiteks T&A programm (toetus tootearenduseks), Klastrite arendamise programm (rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks).

Kindlasti peab selle poolega tegelema ja seda toetama, aga mina olen veendunud, et suur innovatsioon algab väikesest – uuendustest, mis lihtsalt kombineerivad olemasolevaid teadmisi või tegevusi uutmoodi. Revolutsioonilisi muudatusi “juhtub” harva – kui seada eesmärgiks ainult need, siis võibki neid ootama jääda. Kahjuks.

Alguses tasuks mõelda sellele kuidas ettevõttes kogu meeskond panna uuendustele mõtlema ja neid otsima. Kasvõi väikeseid. Ühe lähtekoha sellise uue mõtteviisi süsteemseks ülesehitamiseks võiks pakkuda kõrvalolev maatriks. See aitab hoida fookuses kliendivajaduse ja vältida seda, et minnakse lihtsalt toodet arendama.

Selle kasutamine eeldab siis olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ning nende olemasolevate ja uute vajaduste analüüsimist. Soovitus on, et katsuge oma tiimiga viia regulaarselt läbi ajurünnakuid, kus on ülesandeks leida uusi tooteideid või -uuendusi igasse kasti:

  • olemasolev klient ja olemasolev vajadus,
  • olemasolev klient ja uus vajadus,
  • uus klient ja olemasolev vajadus,
  • uus klient ja uus vajadus.

Eeltööna on ilmselt vajalik olemasolevate klientide analüüs ja grupeerimine vastavalt Sinu ettevõtte jaoks olulisele mõõdikule – olgu selleks siis käive või kasum kliendi kohta, kliendisuhte pikkus, ostmise sagedus vmt. Kui Sul on see tegemata, siis soovitaks alustada sellest, et mõtleksid läbi milliseid kliente Sa üleüldse esmajoones tahad.

Ideede selekteerimise osas kehtib lihtne „innovatsiooni püramiidi” loogika – Sul peaks olema väike hulk enim rahalist panust saavaid ideid, keskmine hulk testfaasis olevaid ideid, suur hulk ideid, mis on ootel.

Ideed võivad erinevatel etappidel liikuda püramiidi erinevate osade vahel. Oluline on, et ideid oleks kogu aeg varuks ja et neid oleks palju. Oluline on vahet teha ka olulisel ja ebaolulisel ning mitte käest kaotada strateegilist suunda.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


30
NOV
0

Kategooriad: Loovus, ideed, innovatsioon

Lehekülg 2 / 2 12