Löön kaasa Loov Eesti ainulaadse virtuaalse tootearenduskeskkonnaPESA käivitamisel.
Kui oled loomeettevõtja ja tahad oma ideest vormida läbilöögivõimelist toodet, siis tegutse kiirelt – häid ideid oodatakse PESAga liituma kuni 23.juunini. Avalduse saad täita aadressil pesa.looveesti.ee. Programmi on võimalik pääseda kuni 20 tootel. PESA tooteinkubatsiooniprorgamm kestab 1 aasta.
Panime kasvu otsivatele loomeettevõtetele kokku ühe vahva koolitusprogrammi – rääkima tulevad lisaks minule veel Karin Hango, Navitrolla, Rein Riisalu, Anu Leppiman, Kaja Milder, Erik Terk jt.
Kokku veedame sügisel kuus vinget päeva Saka ja Vihula mõisas – kui oled kõik päeva kohal, siis maksab Sinu eest Euroopa Liit :-).
Täpsed teemad ja osalemissoovist teada andmise ankeedi leiad siit. Gruppi valime ainult 15 inimest. Sooviavalduse esitamise tähtaeg on 23.mai!
Storytelling on turundusinimesi köitnud juba mõnda aega. Kas tead, et mõned peavad Hemingway parimaks looks ühte tema kirjutatud ning vaid kuuest sõnast koosnevat lugu? See siin järgmises lõigus ei ole pealkiri, see ongi see lugu ise :-).
“For sale: baby shoes, never worn.”
Paneb ju mõtte liikuma ja jääb meelde? Aga kuidas oma lugu luua? Räägi oma kogemustest või jaga, mida lugenud-mõelnud-kogenud oled!
Kaks kooli, kaks sõnumit. Ja mina imestan, miks nii vähesed minu TTÜ tudengid ettevõtjaks tahavad saada… Ja huvitav, kust tulevad värskete bakalaureuste ootused, et neid kohe peale kooli lõppu kõrge palgaga juhiks peaks palkama…
Me teeme seda jälle! Räägime sellest kuidas tasuta ja loovalt turundada. See on kordusüritus kõigile neile, kes ei jõudnud eelmisel korral koolitusele “Turunduse tulejoonele: kuidas tasuta tulemuslikult turundada.”
Anu-Mall Naarits, OÜ Turundusproff koolitaja ja konsultant, annab ülevaate tasuta turunduse arsenalist ja võtetest: „33 toimivat viisi tasuta turundamiseks“. Mina räägin kuidas vältida ajuvaba lähenemist ajurünnakule. Kõik koos lahendame ka seekord Kuuma tooli juhtumeid!
Üritus toimub 25. mail kell 16.00-21.00, Tallinnas (koha täpsustame hiljem). Üritus on Sulle tasuta, registreerimiseks saada vaid aadressile marge@turundusproff.ee e-mail põhjendusega, miks just Sina peaksid osalema.
Kiirusta, sest kohtade arv on piiratud! Eelisjärjekorras saavad osaleda www.turundusproff.ee registreeritud inimesed ning Facebooki registreeritud Turundusproffi ja Ideemängu fännid.
Tule ja täienda oma turundusarsenali uute mõtetega, mida saad kohe praktikas kasutama hakata isegi siis, kui Sul turunduseelarvet polegi!
Eelmise ürituse osalejad arvasid sellest nii:
“Kõige rohkem meeldisid vast osavõtjad, olles läbinud mitmeid erinevaid koolitusi varasemal ajal (küll mitte turundusalaseid) oli teie koolitus nö kõige elavam. Inimesed olid aktiivsed, julged ja täis mõtteid. Ilmselt kõik teisedki minu sarnaselt oleks võinud võtta mikrofoni ja rääkida oma mõtetest pikalt ja laialt. See oli mu jaoks täiesti uus kogemus tunda sellist julgust ja tahet oma mõtteid avaldada selle asemel et pea häbelikult paberisse pista kui midagi küsitakse. Lisaks uskuge või mitte nii vähe kui meil seal aega oli, jõudsin ma luua 2 kontakti jagada visiitkaarte ja ühe inimesega koostöö põhimõtteliselt kokku leppida :)”
„Mulle meeldis väga ka nutikus ja elegants, millega algselt 30 inimesele mõeldud vestlusring muudeti kiiresti ja efektiivselt suure auditooriumi koolituseks.“
„Mulle meeldis kui kuumal pingil olijale hakati soovitusi jagama ning küsimusi esitama – see andis palju mõtteid ning muutis arutelu väga intrigeerivaks.
„Kuum tool – super! Väga mõnus on kaasa mõelda ja proovida aidata kellelgi uusi ideid ja lähenemisviise genereerida.“
„Rühmatöö – see, et rahvas gruppidesse jaotati ja kästi koostööd teha, pani inimesed suhtlema ja erinevaid mõtteid aktsepteerima ja kaasa mõtlema.
Ideelabor – või kuidas iganes seda gayparaadi kaudu energeetikaideede genereerimist nimetatakse – mõnus! Pani vähemalt mind “oma kastist” kaugemale mõtlema ja täiesti absurdsete ideede kombineerimise võimalikkust kaaluma.“
„Kuuma tooli arutelu köitis väga. Selle peale võib edaspidi planeeridagi kordades rohkem aega (per inimene), see oli mõnus.“
„Kõige rohkem meeldisid Punased toolid, kuna seal ei jäänud asi teooriasse, vaid mängiti läbi reaalsed võimalused erinevates valdkondades.“
„Kuna minu arvates on turunduses ikka lihtsus kõige olulisem, siis meeldis väga esitusviis ja praktilisus.“
„Meeldis korraldusest sisuni, paindlikkus vastavalt kulgemisele ja huvitav ülesehitus ning esinejad. See kohavalik oli ka suurepärane. Meeldis ka see, et oli võimalus aidata väikeettevõtjaid ideedega :). Meeldis ka, et kohale tulnud rahvas tuli hästi kaasa, kuna õhkkond oli õdus ja sõbralik, mitte konverentsilikult külm, kus inimesed aeglased vedu võtavad.“
„Indrek Maripuu tuletas meelde, kui oluline on kastist välja astuda ehk natukene tuttavaid trammirööpaid lõhkuda :)“
„Seltskond. Oli tore kuulda inimeste mõttelendu, loovust.“
„See on super, kuidas te suutsite luua üritusele mõnusa õhkkonna, et inimesed tahtsid kaasa mõelda, tegutseda, ideid “pritsida” ja neid konstruktiivselt esitada.“
„Kõige mõnusam oligi see õhkkond, see positiivsus ja asjade kontsentreeritud käsitlemine.“
„Meile sobib suurepäraselt just selline sündmus nagu oli Turunduse Tulejoonel – ideede, inimeste vahelise sünergia ja kõige selle kooslusena sündinud “tark” üritus. Ettekanded selged, ladusad, ettekandjad suudavad publiku mõtted erksad hoida ja inimesed omavahel konstruktiivselt suhtlema panna, nii et tulemuseks on professionaalselt esitatud alusmaterjal, mille pealt ise edasi mõelda, liikuda, toimetada! Super. Julgeme soovitada!“
„Mina ei saanud ainult aru, kuidas nii toredad inimesed kõik kokku ühte kohta sattusid. Väga mõnus.“
Teeme koos Anu-Mall Naaritsaga (OÜ Turundusproff koolitaja ja konsultant) töötoa, mis aitab Sul täiendada oma turundusarsenali uute mõtetega, mida saad kohe praktikas kasutama hakata isegi siis, kui Sul turunduseelarvet polegi.
Anu-Mall annab ülevaate tasuta turunduse arsenalist ja võtetest: „33 toimivat viisi tasuta turundamiseks“ ning lahendab tasuta turunduse vahenditega 3 kuuma tooli juhtumit.
Mina õpetan kuidas vältida ajuvaba lähenemist ajurünnakule.
Üritus toimub 3. märtsil kell 17.00-20.00, Tallinnas. Koht täpsustamisel.
Turunduse tulejoonel üritus on osalejatele tasuta, kuid sellele peab registreerima enne 1. märtsi aadressil marge@turundusproff.ee.
5 aastat tagasi andsime koos eesti Ekspressiga välja raamatu Bränd ja lapsed. Täna järjekordselt arvutit korrastades sattusin artiklile, mille tookord raamatu tutvustamiseks ajakirjale “Marketing ja reklaam” kirjutasin (Muide, kas keegi teab, kas see ajakiri veel ilmub?). Vahepealsetel aastatel läks elu ettevõtjatel ünsa magusaks ja suurt loovust ja out of box mõtlemist polnud võib olla niipalju vajagi. Hetkel kui king rohkem pigistab on aga veidi ebatavalisemad lähenemisnurgad abiks. Seda artiklit lugedes tundus, et see on nüüd (jälle) aktuaalne. Ma pisut seda lühendasin, et oleks ajakohased. Head lugemist.
Kas teadisd, et uuringute põhjal on kindlaks tehtud et…:
… 60%-l juhtudest määravad lapsed, milline auto perre ostetakse;
… 57%-l juhtudest otsustavad lapsed, millise mobiiltelefoni vanemad ostavad;
… 62%-l juhtudest valivad lapsed, millist lipsu (kui üldse) nende isa kannab;
… Lapsed ja teismelised tegid 2002 aastal hinnanguliselt 22 triljoni krooni väärtuses ostuotsuseid.
Socrates arvas aastal 425 e.Kr, et tema aja lapsed olid türannid, sest nad rääkisid oma vanematele vastu, kugistasid toitu ja hoidsid õpetajaid hirmuvalitsuse all. Midagi pole muutunud – noorus on ikka hukas, lapsed ei kuula vanemaid ja nende käitumine ei ole alati päris “õige”.
Oma raamatus Bränd ja lapsed arvab Martin Lindström risti vastupidist - ta väidab, et peaaegu kõik tänapäeva tviinidega (8-14 aastased lapsed) seonduv erineb sellest, mida oleme näinud eelmiste generatsioonide puhul. Nad on kiiremini suureks kasvanud, kuuluvad rohkem kokku, on otsekohesemad ja paremini informeeritud, neil on rohkem isiklikku võimu, rohkem mõju ja tähelepanu kui ühelgi teisel generatsioonil enne neid. Samuti pole ühelgi põlvkonnal iialgi olnud käsutada nii suuri sissetulekuid kui sellel. Seega ei ole see kokkusattumus, et see esilekerkiv generatsioon on piisavalt võimas, et omada spetsiaalset osa igas turunduseelarves.
Pole just üllatav, et see seltskond mõjutab otseselt selliste toodete nagu hommikusöögihelveste, maiustuste ja riiete ostmist, kuid vähem mõeldakse sellele, et tviinid mõjutavad oma vanemaid muuhulgas ka autode, kodutehnika ja moega seonduvate brändide ostmisel. Uurimuse kohaselt mõjutavad linnatviinid koguni 60% kõikidest autode ning 45% mobiiletelefonide ostudest. Veelgi enam – kõik viitab sellele, et tviinide mõju kasvab järgnevate aastatega veelgi. Seega praktiliselt kõikidesse kategooriatesse kuuluvad brändid peavad arvestama oma turundusstrateegiates selle sihtgrupi arvamusega.
Lindsröm väidab, et senistest põlvkondadest erinev peab olema ka lähenemine – tulenevalt tehnoloogia arengust ning jõukuse kasvust on tänased tviinid eelmistest põlvkondadest täiesti erinevad – nende eelistatuim suhtlusvahend on sms (5 aastat tagasi ei olnud Twitterir ja sotsiaalvõrgustikke veel olemas); tõenäoliselt on neil sõber pigem teises maailma otsas kui kodutänaval; nad kahtlustavad, et kaugjuhtimispult on katki läinud kui televiisori ekraanil kursorit ei näe; nad on brändidega paremini kursis kui reklaamiasjatundjad ning nende jaoks mobiiltelefoni aku tühjenemine on maailma lõpp, sest “mis siis saab kui midagi juhtub?”. Isegi sõnad on nende jaoks teise tähendusega – “normaalne” ei ole nende maailmas piisavalt hea, pead olema vähemalt cool! Ja mis kõige olulisem – nad jaotavad maailma kaheks – cool-id ja normaalsed brändid. Turundajal on nendele ka äärmiselt raske silma jääda – uurimuse järgi puutuvad nad aastas kokku umbes 40 000 reklaamiga ning iga päev seisavad nad silmitsi enam kui 8 000 brändiga. Sellisest olukorrast tulenevalt on nad sunnitud tekitama sisemise filtri, mis valib ja omastab valitud reklaame täiesti uudsel viisi – tviinid oskavad sõeluda läbi virnade kaupa reklaame ilma neid märkamata. Olgu see bännerreklaam internetis, raadioklipp või telereklaam.
Nad on teadlikud kommunikatsiooni eesmärgist ja mis veelgi tähtsam, selle negatiivsetest külgedest. Kõik see kokku on viinud sellenei, et keskmise tviiniga on 40% keerulisem suhelda kui keskmise täiskasvanuga. Tegemist on ülinõudliku seltskonnaga, kes otsustab rohkem kui me enne arvata oskasime ning tundub, et nad keeravad senise turunduse paljuski peapeale. Selge on see, et nendele turundamiseks ei piisa senise turunduse põhimõtetest – nendele müümiseks peame õppima neid tundma.
Mida arvestada?
Kuna tviinid mõjutavad oma vanemate ostusid, siis võib nendega suhtlemine teie brändile (ja kasumile) meeldivalt mõjuda, aga millest alustada?
Selgitage välja oma brändi staatus tviinide hulgas – kas tviinid omavad mõjujõudu teie brändi kaupade ostmise üle? Tegelikud ostjad võivad olla küll täiskasvanud, kuid kuna tviinid mõjutavad ju igasuguste kodukaupade ostmist, siis ei maksa siin liiga kiirelt otsust langetada.
Reklaamikanalite osas on oluline meeles pidada, et paljud vana kooli klassikalised reklaamivahendid ja -mudelid toimivad ka praegu, kuid kindlasti on tänase päeva nõue, et ei unustataks interaktiivsust. Lindströmi arvates on tulenevalt tviinide maailmapildist äärmiselt oluline unustada senised tunnustatud turunduseksperdid ja senised käitumised. Peavoolu meedia nagu televisioon ja ajalehed saavad oleme tuleviku meediastrateegiates oluliselt väiksema tähtsusega – mitte ehk veel täna, aga mõne aasta möödudes. See trend on juba alanud, sest põhilised meediakanalid on tviinide spetsiifiliste maitsete jaoks liiga laialivalguvad. Tviinidele ei meeldi sõnumid, mis neile ette kirjutavad, kuidas mõelda. Sama palju vihkavad nad sarnasust. Nad ei taha olla nagu kõik teised ning päris kindlasti ei köida neid sõnum, mis räägib kellega nad oma maitset jagavad. Televisioon jääb endiselt põhiliseks laialdase tuntuse tekitajaks, kuid tõelist brändiväärtust suurendavad järjest enam nn põrandaalused kanalid. Seega – unustage klassikalised meediavalikud – potentsiaalset reklaamipinda leidub absoluutselt kõikjal. Kopenhaagenis pakutakse reklaamipinda vanemate nõusolekul isegi lapsevankritele. Austraalias müüakse reklaami mobiiltelefonide ekraanidele ja helinatesse. Tegelikult peab meediaplaan sisaldama sadu kui mitte tuhandeid erinevate kanalite kasutamise võimalusi – selleks, et saada tviinide imetlusobjektiks, tuleb olla nähtav rohujuure tasandil.
Huvitav tähelepanek on ka, et ajaloolisel informatsioonil põhinevad brändid saavutavad suuri turuosasid – neid peetakse palju usaldusväärsemateks kui uusi. Mõned näited on ju “Titanic”, “Sõrmuste isand”ja “Harry Potter”, kuid selline taaselustamine ei piirdu vaid filmitööstusega ning leiab aset praktiliselt kõikides tootekategooriates. Näiteks pidas 54,6% kogu maailma tviinidest üllatusena Volkswageni uut põrnikat “lahedaks”. Mini meeldis isegi rohkematele (66%).
Kaasake nad oma plaanidesse. Tviinidelt saadav tagasiside on teie jaoks ülimalt väärtuslik töövahend. Kümme aastat tagasi vältas tootearendustsükkel enamikes firmades viis kuni kuus aastat. Interneti sünniga on see periood oluliselt lühenenud. See trend suureneb tulevikus tõenäoliselt veelgi, sest brändid muutuvad interaktiivsemaks, vahetumaks ja ööpäevaringsemaks. Järjest enam saab selgeks, et ellujäämiseks tuleb kasutada oma sihtrühma abi. Klientide kaasamine ei piirdu nende küsitlemisega uuringu raames. Ka see on tähtis, kuid oluline on näidata tviinidele, et bränd hindab tõesti nende arvamust. Lühidalt öeldes on brändid liikunud oma sihtrühmale lähemele ning liiguvad veelgi. Nende kaasamine ja neilt arvamuse küsimine on üks tõhusamaid tööriistu, mis teil on kasutada.
Ei maksa unustada, et tviinide maailm muutub pidevalt – koostage oma tegevusplaan ning seadke tviinidega sisse pidev koostöö ning laske neil end brändi ja strateegiliste suundade osas igapäevaselt nõustada.
Microsofti viimane, laste mõjukust arvestav stiilinäide on siin (tänud Priidule viite eest):
Ma olen paaril korral enne (näiteks siin ja siin ning selle, veidi pikema postituse lõpus) levitanud lahedaid guerillaturunduse näiteid – üldjuhul on veidi tavamõtlemisest väljas ja inspireerivad. Nüüd siis üks veel - geriljaturunduse blogi kirjutab taimetoidu restorani Tibits välireklaamidest, kus ülisuured kahvlid kinnitati puude külge kujundades viimased sel moel hiidsuurteks brokoliteks. Tehti seda suuremates parkides ja ostukeskuste lähedal.
Stephen Collins viitab Acidlabs´i blogis, ühele Austraalias tehtud online uuringule, mis ütleb et 55% sealsetest tööandjatest on blokeerinud töötajate juurdepääsu Facebookile ja teistele sotsiaalvõrgustikele. Mujal on see protsent küll väiksem, aga ikka uskumatult suur – 20% Suurbritannias, 12% Prantsusmaal, 10% Saksamaal.
Keegi võiks võtta vaevaks uurida-rääkida kuidas on see olukord Eestis.
Aga mind viis see uskumatult suure reservi avastamiseni, mida iga ettevõte KOHE saab kasutusele võtta. Nimelt – kuna erinevad katsed on tõestanud, et paberi peal saab trips-traps-trulli mängida ja seega sisustada aega edukalt mitte töö tegemisega – siis on tuleks igas tõhusat tööaja kasutamist väärtustavad organisatsioonis, kohe piirata kontoritöötajate juurdepääsu paberile ja pliiatsitele. Muidu raiskavad aega ja tööd ei tee :-).
Kõlab jaburalt? Irooniliselt? Muidugi kõlab. Aga äkki peaks ka vaatama MIDA töötajad sotsiaalmeediasaitidel teevad? Äkki ajavad firma “asja”? Suhtlemine oma eriala inimestega, suhtevõrgustiku loomine-haldamine, enda kursis hoidmine valdkonna arenguga maailmas jmt – see ei peaks mitte ainult lubatud olema, vaid pigem isegi rangelt soovituslik :-). Oleneb küll valdkonnast, aga olen veendunud, et enamustes tegevusvaldkondades loob selline suhtlus olulisel määral lisaväärtust. Ma isegi läheks nii kaugele, et ütleks, et iga lojaalne töötaja (vähemalt turundus-, müügitöötaja) PEAB osalema sotsiaalmeedias oma tööandja või enda nimel ja looma sidemeid, ehitama üles eksperdi mainet ja ettevõtte brändi, müüma, tutvustama jne. See on täpselt sama, mis tavaline sotsiaalne suhtlemine, näiteks konverentsi vaheajal – sait on vaid tööriist.
Sotsiaalmeedia kasutamise teemal on ka eestikeelses veebiruumis arutelusid olnud, näiteks siin. Üks tõdemus oli seal, et peamiselt tegelevad sellega konsultandid-koolitajad ja teised professionaalsete teenuste müüjad.
Mida juht võiks keelamise asemel mõelda:
leppida kokku selged reeglid mille jaoks ja kuidas sotsiaalmeediat kasutatakse;
vajadusel koolita inimesi sellel teemal – millised on võimalused, kuidas võrgustikke kasutada jne;
leppida kokku kuidas te hindate seal saavutatud tulemusi;
…ja veel – valida endale töötajad, keda ei pea kohtlema kui lapsi :-).
Valdkonna tudeerimist võiks alustada näiteks Priidu slaididega.
Löön kaasa Loov Eesti ainulaadse virtuaalse tootearenduskeskkonna PESA käivitamisel.
Panime kasvu otsivatele loomeettevõtetele kokku ühe vahva koolitusprogrammi – rääkima tulevad lisaks minule veel Karin Hango, Navitrolla, Rein Riisalu, Anu Leppiman, Kaja Milder, Erik Terk jt.
