Postitused sildiga: 'Turundus'

Palun rohke parmesaniga

* Lojaalne klient parmesani ostmas :-)

Ma olen suhteliselt suur pastaroogade austaja. Ja parmesani austaja ka. Olen mõned viimased kuud teinud ühte omalaadset eksperimenti – tulemused loomulikult akadeemilisele usaldusväärsusele ei pretendeeri, aga mõtlemisainet pakuvad vast küll.

Nimelt hakkasin parmesaniga pastat tellides oma tellimust müüjale esitades sinna lõppu alati lisama “rohke parmesaniga, palun”. Põnev on jälgida teenindajate reaktsiooni – mõni heidab pilgu ning küsib minu soovi üle, mõni ei reageeri üldse, mõned lubavad kokale edasi öelda. Aga arvake kui mitu korda ma seda siis tegelikult saanud olen? No kui aus olla, siis ma riste ja kriipse kuskile ei tee ning seega täpset statistikat ei pea, aga need on ikka väga üksikud korrad kui tegelikult ka on rohkem juustu toodud.

Nüüd siis edasi mõeldes – parmesani juustu pannakse pasta peale vast mõnikümmend grammi, mis juhtuks kui paneks senise 20g asemel mõnele kliendile 30g? Kulud suureneks? Isegi kui parmesani hind on 200 kr/kg, siis 10 lisagrammi oleks 2 krooni.

Kahekroonise allahindluse peale ma tagasi ei tuleks, aga naeratus koos ekstraparmesaniga võiks imet teha :-).

Või siis üks teine lugu. Küsisin hiljuti ühelt ettevõtjalt, et mis oli tema eduretsept kui ta ühes Eesti linnas oma teenindusvaldkonnas tegutseva ettevõtte paari aastaga nullist piirkonna turuliidriks arendas. Peale väikest mõtlemist rääkis ta vastuse asemel ühe loo sellest, kuidas nad läksid kliendi juurde põrandaid puhastama ning klient küsis, et kas nad saaksid ka kaks aknalauda üle tõmmata. Mida Sina teeksid? Oleksid lisatöö üle õnnelik, teeksid töö hästi ära ja lisaksid selle arvele? Tema filosoofia oli sellised asjad tasuta ära teha. Kliendi rahulolu nimel.

Lugude moraal: ole esmalt inimene ja siis ettevõtja ja näed, et äri hakkab paremini minema. Inimesed märkavad, et Sa tuled sammu vastu ja pingutad ning nad toovad selle kuhjaga tagasi lojaalsuse ning suust-suhu turundusega. Proovi eriti just praegusel ajal.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Edukas guerilla turundus Soomes

Unicef soovis Soomes väikeste vahenditega suurendade inimeste teadlikkust ja koguda toetusraha. Lisaks sooviti suunata inimeste tähelepanu sellele, et maailmas on enam kui 145 miljonit orbu või hüljatud last.

Kampaania sõnum oli, et toetades Unicefi saab igaüks hetkeks olla nendele lastele ema.

Mis siis tehti?

Arutelude käivitamiseks alustati gerlija kampaania mille käigus jäeti 14 linnas rahvarohkesse kohta helivarustusega lapsevanker. Vankris oli lapse asemel kiri: “Aitäh, et hoolid, me loodame, et Sinu suguseid inimesi on rohkem. Unicef. Ole hetkeks ema. www.unicef.fi/aiti

Meedia reaktsioon oli võimas – kampaaniat kajastasid kõik suuremad tele- ja raadiokanalid ning veebiväljaanded. Hinnanguliselt nägi seda kampaania uudist 2 päeva jooksul 80% Soome elanikest!

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Turundusplaan ja common sense

Võib leida kümneid ja kümneid erinevaid juhendeid turundusplaani koostamiseks, näitek selline turundusplaan. Kindlasti on nendest paljudes olukordades ka abi, aga kindlasti ei ole neid mitte alati vaja :-). Vahel aitab ka lihtsalt terve mõistus. Ära aja asja keeruliseks – alusta ühe A4 pikkuse turundusplaaniga. See peaks sisaldama kuute lauset / lühikest lõiku:

  • Lause 1: mis on sinu turundustegevuse eesmärk? 
  • Lause 2: läbi milliste väärtuste klientidele pakkumise sa need eesmärgid saavutad? 
  • Lause 3: milline on sinu toote või teenuse sihtgrupp? 
  • Lause 4: milliseid turundusvahendeid kasutad?
  • Lause 5: milline on sinu äri isikupära?
  • Lause 6: kui suur on sinu turunduseelarve?

Kui sul juba on turundusplaan, siis vaata, kas leiad sealt vastused kõikidele nendele küsimustele ning hinda kas sa ka nende järgi tegutsed. Ehk et kas sa oma suure vaevagaa koostatud mahukat plaani ka reaalselt kasutad ja kas see üldse on kasutatav? Liiga kaua planeerides võid õige hetke maha magada.

Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


0

Mida on meil Paris Hiltonilt õppida brändingu kohta?

Oma intervjuus ajakirjale Fast Company jagab reklaamifirma Crispin Porter + Bogusky legendaarne loovjuht Alex Bogusky näppunäiteid kuidas brändi kui inimesesse suhtumine aitab seda üles töötada. Muuhulgas ütleb ta järgmist: 

  • Mõtle brändist kui inimesest ja iseloomusta teda. Brändiga saab ümber käia väga loominguliselt ja panna teda käituma samamoodi nagu teevad kuulsused pop-maailmas. Kaubamärgi isikustamine lubab mõelda kaubamärgile loo, mis kestab pikema aja ja hoiab üleval inimeste huvi. Bränd peab esindama ühte põhiolemust, kuid peab suutma ka pidevalt üllatada ja rõõmustada. 
  • Bränd peab olema hästi läbi mõeldud ja lavastatud. Paris Hilton on brändingu geenius! Inimesed oleksid šokeeritud ja tema kaubamärk rikutud, kui tuleks välja, kui intelligentne ta tegelikult on ja kui kaalutletud on kõik tema etteasted. Asi ei toimiks, kui paistaks välja, et kõik on ette valmistatud. Kuulsused peavad olema eristuvad. Kui nad seda ei ole, siis nad tõenäoliselt ei esinda kedagi ega midagi ja neil ei ole väga tugevat kaubamärki.

 

    Bogusky maailmapildist saad lugeda ka siit: “Alex Bogusky’s 6 rules for being a media maveric

     

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      1

      Disney müügi- ja teenindusnipid

      Korrastasin oma töölauda ja leidsin ühe ammu külastatud konverentsi materjalid. Käisin seal vast mingi kaks aastat tagasi, nii et leidsin päris huvitavat lugemist :-).

      Konverentsi üks peaesinejatest oli Rob Morton Disney Instituudist.Ta rääkis palju nende enda äri spetsiifilisi asju – kuidas nad erinevaid klienditeeninduse standardeid on loonud, mida nendest õppinud jne – neid peaks suures osas saama lugeda ka siit.

      Osa tema mõtteid olid aga tavaloogikast tiba erinevad. Selleks et need jälle ära ei kaoks raiun need siia (ja ehk on praegusel kliendivaesel ajal ka abiks):

      • Disneylandis on iga atrakstiooni järjekorra lõpus töötaja, kes ütleb nendele, kes atraktsioonile ei kvalifitseeru (liiga noor, liiga lühike vmt), et see kahjuks ei ole sulle ning ühtlasi soovitab ta kuhu see laps võiks minna. Nad on veendunud, et pettumus oleks oluliselt suurem kui külastaja avastaks atraktsioonile mitte pääsemise alles peale pika järjekorra ära seismist. Juhtub aga mõni ikka kogemata selle ära seisma (et töötaja ei märka teda näiteks), siis saab ta sertifikaadi millega järgmine aasta tagasi tulles saab tervest järjekorrast mööda – ta juba korra seisis ju. Või teise kompensatsioonina saab laps endale töötaja vormi ning saab ise teatud aja seal järjekorra lõpus teisi lapsi juhendada. See pidavat lastele tohutult meeldima :).
      • Vaata oma poes/teenindusasutuses kliendi pilguga ringi – mis on ostmise barjäärid? Kui Disneylandis tekkisid õhtuti kassa kõrval olevasse suveniiripoodi pikad järjekorrad (80% ostudest oli koondunud sulgemise eelsele ajale), siis korraldasid nad oma tegevuse ringi nii, et külastaja saab tellimuse teha terve päeva jooksul pargi suvalises osas ja õhtul haarata oma ostu pakitult kaasa. Järjekorrad loomulikult lühenesid ja käive kasvas.
      • Oled mures kuhu oma territooriumil prügikastid panna? Robi kolleegid tegid lihtsa katse – korjasid kõik prügikastid ära, jagasid inimestele väravas tasuta komme ja pärast mõõtsid kuhu paberid maha visati :-). Analüüsides seda infot koos keskmise vahemaaga prügikuhilate vahel, leiti prügikastide uued asukohad. Heakord paranes.
      • Milla sina oma klientide käest tagasisidet küsid? Disney saadab kirjaliku ankeedi postiga koju peale seda kui kliendid on pargi külastamise kuu eest oma krediitkaardi arve kätte saanud. Siis on kindel, et tagasiside on objektiivsem :-).
      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      0

      Natuke rohtu või valuvaigistit probleemide vastu?

      Marje Josing kirjutab tänases EPL-is Konjunktuuriinstituudi  konjunktuuribaromeetri uuringute tulemuste põhjal:

      Ettevõtjate suurim probleem on tellimuste vähesus. Nõudluse vähesus pidurdas  tööd 71% tööstusettevõtetest, 82% ehitusettevõtetest, 72% turismiagentuuridest, 68% transpordifirmadest. /…/ Eesti ettevõtjatest jäävad ellu need, kes oskavad müüa ka langevatel ja  konkurentsitihedatel turgudel ning kes on hinnas paindlikud ja efektiivsed. Midagi on valesti, kui meie tööjõukulud on mitu korda odavamad vanade Euroopa riikide tööjõukuludest, kuid toodete või teenuste väljamüügihind on sama või isegi kallim.

      Võtsin ka need uuringud välja ja huvipärast vaatasin kuidas tööstusettevõtted ja teenindusettevõtted, siis on hinnanud konkurentsiolukorda ning mis nende arvates on suurim äritegevust takistav majanduskeskkonnategur. Kui tegutsed ka nendes valdkondades, siis saad oma arvamust allolevate diagrammidega võrrelda – need on koostatud valdkonnas tegutsejate koondarvamuste alusel.

      On suhteliselt ootuspärane, et mõlema sektori ettevõtete hinnangud on suhteliselt sarnased - viimasel ajal peetakse suurimaks takistuseks vähenenud nõudlust (diagramm näitab % vastanute arvust) ning veel aasta tagasi suureks probleemiks olnud tööjõumure on leevenenud.

      Tööstusbaromeeter (kliki pildil, et suurema näha):

      Teenindusbaromeeter:

      Ega need trendid pole ju erilised üllatused – viimasel ajal räägitakse sellest igal pool. Samas tekkisid mõned mõtted. Esiteks tuleb Josinguga nõus olla - paindlikkus ja efektiivsus on tähtsamad kui aasta tagasi. Reservi suurema efektiivsuse saavutamiseks peaks “keskmises” ettevõttes olema küll. Ma ei taha öelda, et me peaks ainult ja esmajoones hinnaga konkureerima, aga on vähe põhjusi, miks meie omahind peaks eksportturgudel tegutsevatest konkurentidest kallim olema - võib olla liiga suured investeeringud või mastaabiefekti puudumine? Tööjõukulude osas on meil siiski veel eelis - Eurostati andmetel oli keskmine tööjõukulu Eestis 2006 aastal 5,49€, samal ajal kui EU keskmine oli 20,53€, Rootsi 32,16 € ja Soome 27,39€.

      Teine mõte – vaielge vastu – aga me ei ole head müügiinimesed. Kui teenindusettevõtted, mis on peamiselt siseturule suunatud, kurdavad ka nõudluse vähenemist, siis tuleb mulle meelde ühe toitlustusäri insaideri hinnang, et kevadeks on kolmandik Tallinna kesklinna söögikohti uksed kinni pannud. Kahju kui äri halvasti läheb, aga kas sulle tuleb meelde, millal mõni söögikoht tõsiselt vaeva nägi, et sind enda juurde sööma saada? Kasvõi päevapraadi. Mina söön olude sunnil iga päev Tallinna kesklinnas ja sellist juhust meelde ei tule. Kui mitte arvestada Statoili, kes iga tankimise ajal mulle hotdogi ja/või kohvi proovib müüa :-).

      Mis siis teha?

      Tasuks kindlasti oma ärimudel ja kulude struktuur üle vaadata. Hetkel sellest pikemalt ei kirjuta, aga kui vaja, siis tulen heameelega kaasa mõtlema. Kirjutada jõuan ärimudeli temaatikast ehk juba jaanuaris.

      Teine soovitus seondub müügiga. Pange mõte tööle - nutikas reklaami- või müügilahendus ei pruugi olla üldse suur ja kulukas, vaid keerulisele ajale kohaselt soodne ent see eest silmajääv. Paar näidet maailmast on allpool piltidena esitatud, aga enne seda veel selle tuttava toitlustuse insaideri juurde – tema kogemus ütles, et vähemalt Tallinna vanalinnas on vanad unustatud kliendipüüdmise viisid majanduslanguse ajal jälle “tööle” hakanud – flaierid ja “sisseviskajad” toovad maja täis. Nii et kui sinu ettevõtte ajalugu on veidi pikem, siis sobra ka minevikus – äkki on seal peidus müüginipid, mis veel eelmine aasta tundusid primitiivsed ja vanad, aga mida nüüd tasuks uuesti proovida?

      Nüüd lubatud pildinäited – esmalt hambakliiniku reklaam ja allpool juurviljapoe oma. Mõlemad näited on pärit siit. Muide – sealt lehelt leiab ka rohkem inspiratsiooni.

      Kolmas mõte, mis tegelikult on pigem eelmise jätk :-). Ma ei tea, et keegi oleks Eestis erinevaid reklaame väga põhjalikult uurinud (ilmselt on, aga mulle pole silma jäänud, kui sa tead, siis ole hea pane viide kommentaarina siia alla), aga tuli meelde ja otsisin üles, et 2007 aasta mai Director kirjutas ühest tööpakkumiste uuringust. See uuring jõudis järeldusele, et need on surmigavad ja jube sarnased – näiteks 300-st uuritud pakkumisest 291 lubasid huvitavat tööd, 178 kaasagset töökeskkonda jne jne. Ma kahtlustan, et paljude reklaamidega on sama lugu – need ei köida kuidagi.

      Soovitus: hinda enda reklaamid kriitilise pilguga üle – kas see kutsuks sind ostma kui sa poleks oma ettevõttest enne midagi kuulnud? Või on see “linnuke” kirjas reklaam?

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      1

      Eduvalem on leitud: L 2(c + e) + r = s + p

      Selle, mis on eduka tarbekaupade müüja Tesco (Suurbritannias käibe poolest teine e-pood peale Amazoni) edu taga, võttis ajakirjas Human Resource Briefing ühte valemisse kokku nende personalidirektor David Fairhurst. Tesco maagiline valem on selline: L 2(c + e) + r = s + p.

      Fairhursti sõnadega selgitus kõlas nii: “listening a lot to our customers and employees plus responding accordingly equals sales and profitability”. Esimese hooga jääb üle vaid tõdeda, et kõik geniaalne on lihtne :-).

      Samas pole uudis, et tänases maailmas, kus info on kättesaadavam kui eales varem ja konkureerivate toodete leidmiseks, nende omaduste ja hindade võrdlemiseks ning olemasolevate klientide arvamuse leidmiseks kulub vaid loetud minuteid, on klient rohkem kuningas kui eales varem. Me näeme järjest vähem klientide poolt sooritatud juhuslikke oste ning klientide lojaalsus meile on senisest veelgi hapram. Seegi pole uudis. Nagu pole uudis ka see, et andekad ja säravad töötajad on need, kes valivad tööandjaid, mitte vastupidi. Selle valguses pole Tesco valemi järgimine praktikas kaugeltki nii lihtne kui teoorias. Eksole :-).

      Rootsi juhtivad ärimõtlejad dr Ridderstråle ja dr Nordström (raamatute „Pöörane äri” ja „Karaokekapitalism” autorid, muide – kui sa pole neid lugenud, siis tee seda kohe) võrdlevad seda olukorda  kahel rindel sõja pidamisega – ettevõte peab olema meelejärgi kahele diktaatorite rühmale – klientidele ja andekatele tipptöötajatele.

      Ajaloost on teada, kuidas lõppes kahel rindel sõdimine Napoleoni jaoks. Ärimaailmas tähendab see seda, et firmade väljavaated kasumit teenida muutuvad järjest kasinamaks – konkurents sööb kasumi ära.

      Olukorras kus kliendi- ja inimkapital muutuvad võimsamaks soovitavad dr Ridderstråle ja dr Nordström  firmadel Napoleoni saatuse vältimiseks keskenduda ideede tarnijatele ning ettevõtte pikaajalisele strateegiale. Panustage kompetentsusele!

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      0

      President näitab eeskuju

      Väljavõtteid president Toomas Hendrik Ilvese avaldusest:

      “Kriis maailma majanduses on tänaseks juba ametlikult välja kuulutatud. Väikeseid avatud majandusega riike, kes sõltuvad ekspordist, mõjutab seisak rohkem kui suuremaid.” /…../ “Viimasel neljal-viiel aastal kasvasid Eesti riigieelarve kulud samas tempos tohutult kiire majanduskasvuga, kohati veelgi kiiremini. Ometi oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta.” /…../ “Eesti vajab täpsemat ja selgemat eesmärki, kui pelk kulude kokkuhoid. Kärpimine ja säästueelarve on vaid hädapärane tööriist millegi saavutamiseks. See “miski” on meil teada ja välja öeldud – see on liitumine eurotsooniga 2011. aastal.”

      Avaldus nagu avaldus ikka kui mitte arvestada selle avaldamise kanalit. Jah – presidendi kõne avaldati (kui ma ei eksi siis esmakordselt) ainul YouTube’is. Mis selle kõigel ettevõtlusega pistmist on? Selle väga laheda uudisega tuli mulle meelde, et Andrus Purde kirjutas oma blogis, et firma turunduseelarvest olgu alati mingi osa riskifond. Ta toob välja ka viite ühele McKinsey uuringule, mis soovitas, et 75-80% turunduseelarvest peaks olema  järeleproovitud lahendused ja 20-25% nö riskilahendused. 

      Tundub, et president näitab Eesti ettevõtjatele ette kuidas uusi kanaleid ära kasutada – näiteks selle sama YouTube’i kasutamine ei ole täna veel loomulik osa ettevõtete turunduseelarvest. Üks ere näide tuleb siiski meelde, mis muide oli kuuluduste järgi päris edukas (eesmärk oli tudengeid tööle meelitada).

      Mis kanalisse investeerid sina oma järgmise aasta turunduseelarvest selle 25% suuruse riskifondi?

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      1

      Lõpeta perfektsuse tagaajamine, ole selle asemel hoopis tähelepanuväärne

      Igaüks teab, et oma toodete ja teenustega on konkurentidest järjest raskem eristuda. Just seepärast peab eristumist otsima loomingulisusest ja professionaalsusest arvab raamatute “Nõusolekuturundus” ja “Lilla lehm” autor Seth Godin (muide intervjuud temaga saad lugeda siit). Seth on mees, keda Business Week on nimetanud “infoajastu ettevõtja musternäidiseks”.

      Oma raamatus „The Big Moo: Stop Trying to Be Perfect and Start Being Remarkable” pakub ta mitmeid ideid, kuidas olla tähelepanuväärne. Ühe näitena kasutab Seth arvutifirmat Apple, kes otsustas ujuda vastuvoolu (järjekordselt!) ning palkas oma kauplustesse kõrge palga eest senisest oluliselt kvalifitseerituma personali. Geeniuste eesliinile paigutamine tegi klientide jaoks ostu-müügi palju asjatundlikumaks ja tõstis nii Apple kasumit kui mainet. Seth’i soovitus kõlab: unusta tavapärane käitumismuster oma valdkonnas ja tee vastupidi!

      Sellega seoses tuli mulle meelde üks ammu enne loetud lugu, mis on küll hoopis teisest valdkonnast, aga mis tiba siiski manitseb ettevaatlikkusele asjade vastupidi tegemise osas :-).

      Nimelt otsisid Phoenixi linnavõimud eelmise sajandi kuuekümnendatel seda “miskit”, mis nende linna teistest USA suurlinnadest eristaks. Sooviti, et linnast ei saaks tulevikus teine Los Angeles’i. Selleks loobusid nad uute, südalinna ala laiendavate kiirteede ehitamisest. Selle tulemusena oli Phoenixis 1980.a. alguseks ühe elaniku kohta 85% vähem kiirteid, kui keskmiselt teistes üle 1 miljoni elanikuga linnades USA-s. Esmapilgul tore tulemus ju. Tegelikkuses tulidsellest aga ummikud ning Phoenixi linnavõimud avastasid, et on olemas veel midagi hullemat, kui Los Angeles koos oma kiirteedega…   ….see on Los Angeles ilma  kiirteedeta! :-)

      Seega: vali hoolega mida tasub vastupidi teha ja mida mitte!

      See postitud on kirjutatud Ajujaht.ee projekti raames.

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      0

      Mida ühist on religioonil ja brändil?

      Vastused küsimusele, mis on ühist religioonil ja brändil annab turundusmõtleja Martin Lindström oma raamatus “Buyology”. Ilmselt on tegemist kõige vastuolulisema ja enim vaidlusi tekitanud turundusraamatuga 2008.aastal.

      7 miljoni dollarilise eelarvega neuroteadusele baseeruvas uuringus püüdis Martin Lindström nelja aasta jooksul kaevuda 2000 tarbija mõtetesse viies riigis, et leida paralleele religiooni ja brändide vahel. Uuringust selgus, et brändid aktiveerivad inimese ajus samu piirkondi nagu religioongi. Näiteks tekitas Neitsi Maarja kuju vaatamine inimese ajus samasuguse aktiivsuse nagu iPodi logo. Vähetuntud brändidele reageeris inimese aju oluliselt leigemalt, nagu ka vähetuntud religioossetele sümbolitele.

      Analüüsides brände nagu näiteks Harley Davidson, Apple, Guinness ning sadu teisi kommertsmaailma ikoone, avastas Lindström, et meile on sisse kodeeritud uskuda teatud brändidesse. Näiteks avastas Lindström, et inimesed, kes pimetestides eelistavad Pepsit Coca-Colale, eelistavad Coca-Colat Pepsile juhul, kui nad teavad, mida nad joovad.

      Lindström läks kaugemale ja intervjueeris ka usuliidreid erinevatest usunditest ja kultuuridest. Ta avastas, et samad koostisosad, mis loovad võimsaid religioone võivad olla hindamatuks allikaks tulevaste brändide loomisel.

      Lindströmi uurimistöö ja selle tulemused, mis on käibekeelde võetud nime all neuromarketing, on tekitanud palju elevust turundajate seas ja teravat kriitikat eetilise küsitavuse tõttu.

      Loe uuringu tulemustest raamatu kodulehelt.

      Kas oli põnev või kasulik? Hoolitse, et ka järgmised postitused Sinuni jõuaks ja liitu ideemäng “daVinci” Facebooki lehega


      0
      Lehekülg 2 / 3 123