* Mees töötab :-)
Rootsis 1037 juhi seas läbi viidud uuringu tulemusel kulutavad Rootsi töötajad aastas kolm nädalat tööaega eraasjade ajamisele. Uuringust selgus ka, et noored juhid on selle suhtes tolerantsemad kui vanemad ja meesjuhid on tolerantsemad kui naisjuhid.
Iga viies juht arvas, et eraasjade jaoks kuluva tööaja osakaal suureneb tulevikus veel. Selle peamiseks vedajaks on internet, mobiiltelefonid.
Tulemused (aktsepteeritud / mitteaktsepteeritud):
- Arsti juures käimine 69%/ 27%
- Eramailide saatmine 68% / 28%
- Erakohtumised juhul kui õhtul tehakse ületunde 68% / 30%
- Online ajalehtede lugemine 57% / 37%
- Pila e-mailide saatmine kolleegidele 49% / 43%
- Erakõnede tegemine töötelefonilt 49% / 45%
- Internetis surfamine erahuvides 29% / 66%
- Paberi, liimi, teibi jmt koju kaasa võtmine 13% / 83%
Samas kas see on tööaja raiskamine? Oslo Handelshögskola uurija Birthe Kåfjord Lange arvab ühe minu varasema postituse lõpus vastupidi. Nimelt väidab ta, et tulemusest huvitatud juhid peaks väiksele looderdamisele hoopis läbi sõrmede vaatama, kuna töötaja on sellel ajal plaaninud puhkepausi teha niikuinii.
Head ideed aga tulevad sageli just siis kui aju saab lahenduse otsimisest puhata, näiteks millegi muuga tegeledes. Ja seda arvestades pole sidrunit mõtet tühjaks pigistada :-).
JUN
Kui võtta eelduseks, et tööajal ei ole töötaja mitte inimene, vaid täiega tööandja omandus, siis on tegemist päris ränga raiskamisega. Vähemasti nii targad konsultandid meile räägivad (vaata Riina Rohelaane kommentaari – inimene peab olema standardprodukt!). Võikski vastu võtta seaduse “Inimese standardid”.
Tsiteerin: “Teiseks, üha enam on ettevõtetes tööprotsessid standardiseeritud, innovatsiooni ning loovuse aeg on möödas. Inimene peab vastama ametijuhendile. Seega võib inimese andekus talle isegi kahjuks tulla.”
Loovuse aeg on möödas?!?!?!? Oehh… :-)
See uuring jätab paraku arvestamata aja, kui palju töötajad kulutavad tööasjade tegemiseks ja tööasjadele mõtlemiseks väljaspool tööaega.
Konkreetselt enda näitel võin öelda, et oma “vabast ajast kulutan” (ma ei pea seda kulutuseks) tööasjadele mõtlemiseks või tööasjade kolleegidega õlle taga arutamiseks 10-20%.
Minu väide on pigem selline, et range tööaeg mõistena on nagunii oma aja ära elanud – enamik meist ei tööta liini taga, kus meie füüsiline kohalolu on nõutud ja mõõdetav ajaliselt. Ehk aega ja ühiskonna ja majanduse areng on muutnud seda kuidas me töötame.
PS: disclaimerina märgin, et töötan avalikus sektoris